2023/2024 Big5 O-Week, South Africa

Big5 O-Week võistlus, Lõuna-Aafrika. Reisimärkmed.

Sissejuhatus

Veeta aastavahetus Aafrikas orienteerumisvõistlustel oli Igori idee. Ta ei suuda ju kodus istuda, seega kutsub meid igale poole kaasa sõitma. Meie klubi seltskond käis neil võistlustel juba täpselt 6 aastat tagasi. Kohalik klubi korraldab võistlusi iga 2 aasta tagant. Kuid Covidi olukorra tõttu jäid võistlused kahel korral ära. Mina ja Jaana tol korral ei käinud, aga kuulsime reisi kohta palju huvitavat, mõtlesime ja mõtlesime ning otsustasime proovida ka sinna minna. Päris paljud mõtlesid veel meiega kaasa tulla, aga kõigil olid mingid omad põhjused ja lõpuks jäid alles Igor, Jaana, mina ja Kirti.

Valmistusime kaua, otsisime odavamaid lennupileteid, broneerisime hotelle, otsisime, mida ja millal vaadata. Kõikide dokumentide kogumine viisade saamiseks võttis palju aega. Aga ikkagi lõpuks oli tähtede seis õige ja reis saigi teoks.

24.12 Lend

Lennud hilinesid järk-järgult kehva ilma tõttu, nii lend Istanbuli kui ka järgmine lend Kaplinna. Nii et kella 12 asemel jõudsime kohale kuskil kahe-kolme paiku. Interneti ostmine, auto rentimine, hotelli jõudmine – kõik see võttis samuti palju aega. Kohvrid mahtusid suure vaevaga auto pagasiruumi.

25.12 Jalutuskäik Kaplinnas

Päeva lõpp oli kujunenud juba üsna lühikeseks, raske oli midagi suurejoonelisemat välja mõelda, kui mööda kaldapealset jalutama minna. Promenaadi peal on kõik ilus, jõulukuused, inimesed, kõik on ehitud, rõõmsad, jõuluaja tõttu elevil. Väga tugeva tuule tõttu kujunes meie jalutuskäik mööda promenaadi unustamatuks seikluseks. Ja õhtul hotellis jõudsime veel käia jõusaalis (jalgratas ja ellips) trennis ja baaris mõnusalt aega veeta.

26.12 Hea Lootuse neem ja pingviinid

Lauamäele ronimise plaanid ei olnud määratud teoks saama. Jällegi – tuule tõttu. Tugeva tuulega tõstuk mäest üles ei sõida ja jalgsi sinna minek meie plaanidesse ei kuulunud.

Seetõttu valisime alternatiivse marsruudi – sõitsime autoga Aafrika kõige edelapoolsemasse tippu – Hea Lootuse neemele. Ilusad vaated, fotosessioonid, me keeldusime neeme tippu minemast pärast seda, kui tuul meid peaaegu kaljult alla tõukas. Aga jalutasime randa lähedal asuvas kaunis lahes, valge liiv, sinine ookean, valged tormised lained… Ilus.

Ja tagasiteel linna külastasime Boulder Bay’d – suurte rändrahnudega lahte, mille pingviinid umbes 30 aastat tagasi elamiseks valisid. Nüüd tulevad rahvahulgad neid pingviine vaatama, nii naljakad, totrad kui ka ilusad samaaegselt.

27.12 Road to Gargen Route

Sõidu pikkus oli umbes 500 km. Lõpu poole tegime peatuse toidupoes. Kohapeal tuli meile vastu külalislahke perenaine. Meie korter asus kohe selle maja kõrval, kus omanik ise elas. Üldiselt on koht kõrvaline, siin ei käi keegi peale ahvide. Verandalt avaneb kaunis vaade orule ja metsale.

28.12 Moss & Maple – model

Hommikul läksime punktidega kaardile. Seal saime kätte ka numbrid ja T-särgid. Kõndisime läbi metsa, uurides hoolega, mis ja kuidas siin joonistatud on. Kõik on selge, hästi kaardistatud.

Monkeyland

Lähedalt leidsime koha nimega Monkeyland. Otsustasime läbi astuda ja vaadata. Tunniajasel ekskursioonil näitab ja räägib giid metsas elavate ahvide kohta palju huvitavat. Siin on umbes 500 ahvi, nad söövad umbes 400 kilogrammi juur- ja puuvilju päevas. Nägime leemureid ja palju erinevaid ahve. Kõik on huvitav, kõik meeldis.

Birds of Eden

Kohe ahvide kõrval oli ka “linnupark”. Võrguga kaetud suur ala, kus on metsad, ojad, tiigid ja kõik, mida soovid. Sellel territooriumil elab palju erinevaid linde. Parki läbib puidust rada, mida mööda külastajad saavad jalutada nii palju kui soovivad ja vaadata kõiki sulelisi elanikke. Mõnes kohas on linde rohkem, teises vähem, ühed väga ilusad, teised veel ilusamad 🙂 Papagoid, flamingod, pardid… You name it. Mulle väga meeldis. Me soovitame! 🙂

29.12 Big5, Day 1, Middle – Moss & Maple

Kätte on jõudnud esimene Big5 võistluspäev. Kaart tundus liiga lihtne. Distantsi esimene pool oli veidi nagu nöörirada – läbimatud võsad ja tihe radade võrgustik. Kontrollpunktid asuvad otse teedel, seega jääb üle vaid valida, milliseid radu mööda punktist punkti joosta. Raja teine ​​osa sarnanes rohkem tavaorienteerumisele, kuid distantsid olid lühikesed. Kogu see lõbu sai üsna kiiresti otsa. Üritasin alguses väga ettevaatlikult joosta, hoolega põlve kuulates. Umbes poolel teel tundus, et põlv läks soojaks ja jooksmine läks kergemalt. 5. koht 13-st ja 3-minutiline kaotus pole just kõige hullem tulemus.

Knysna Elephant Park – Tapas party

Õhtul kutsusid korraldajad huvilisi suupistetega “peole”. Kohale jõudsime täpselt kell 6, rahvast oli kogunenud palju. Jõudsime enne pidu veel elevante vaadata. Broneerisime laua. Istusime ligi poolteist tundi, kuni lõpuks pidas peakorraldaja “piduliku kõne”. Peale seda rivistusid kõik lõputusse järjekorda ja ootasid tükk aega, kuni lõpuks süüa said. Üldiselt jääb see kauaks meelde 🙂

30.12 Big5, Day 2, Long – Clarkson

Võistluskeskusesse jõudmiseks kulus üle tunni. Meid viidi kuhugi Tsitsikami rahvuspargi mäeaheliku jalamile ja lasti mägedest üles-alla sõita. Startisime, väsisime ära, tegime vigu 🙂 Esimest korda sattusin paari kinnikasvanud oja ületades nii tihedasse tihnikusse, et jalad ei ulatunudki maapinnani, läksin üle ojade justkui mingi madratsi kaudu. 🙂 Ja tehnilisest küljest oli palju raskeid etappe. Sain 10-st kolmanda koha, kuid jäin liidrist maha juba 14 minutiga. Jala tõttu polnud läbi mägede võimalik kiiresti liikuda mitte ainult üles, vaid ka alla.

Tagasiteel oli meil plaan veel midagi huvitavat näha. Peatusime tanklas kiireks näksimiseks. Ja siis hakkas vihma sadama! Kogu taevas läks pilve ja hakkas sadama aeglast tüütut vihma. Muidugi pidime kõik oma plaanid tühistama ja läksime otse koju.

Bramon Wine Testing BBQ party

Õhtul pidasid korraldajad taas järjekordse peo. Jälle ootasime kaua, kuni söömiseni jõudsime. Aga seekord tõid kelnerid igasse lauda ise süüa, nii et järjekorras ei olnud vaja seista. Toit oli hea, kõik meeldis.

31.12 Big5, Day 3, Middle – Fisanthoek

Kolmas päev, taas lühirada, korraldajad kuulutasid päeva kiireima km-ajaga päevaks. Tõepoolest, mets oli puhtam kui kunagi varem. Aga minu tunnetuse järgi oli punktide endaga mingi probleem. Küll nad seisid veidi “mitte päris seal”, küll olid nad mõne juure või põõsa taga peidus. Selle tulemusena jooks läks küll kiiresti, kuid 10-11 minutit kogunes vigu.

Ja ka ilm ei teinud mu tuju paremaks. Vihma sadas lakkamatult terve päeva. Pidin isegi tuulepluusiga starti jooksma.

Vihma tõttu me muidugi mujale ei läinud. Lõunaks otsustasime teha peatuse lähedal asuvas veinitehases, et veine maitsta. Valik langes Luka Wine Testingile ja Restoranile. Süüa me saime, kuid veinide maitsmisest ei tulnud midagi välja – nad ütlesid, et neil on praegu liiga väike veinivaru ja nad ajutiselt maitsmisi ei korralda.

Otsisime kohta, kus aastavahetust tähistada ja kuskilt leidsime ühe kohaliku Mehhiko restorani kuulutuse. Sõime ja jõime seal väga odavalt, aga kauaks sinna jääda ei tahtnud. Selle tulemusena läksime koju, avasime pudeli vahuveini ja tähistasime täpselt kell 12 uut aastat 2024. Üldiselt ei langenud ümbruskond kokku uusaasta puhkuse kontseptsiooniga. Rohelus, kuumus, mäed, ookean… mis aastavahetus see on?! 🙂 Ei lund, ei jõuluvana, ei Sneguurotskat… 🙂

01.01

Täna on puhkepäev. Vihm pidi lõunaks lõppema, nii et ärkasime rahulikult ja sõime kiirustamata hommikusööki. Tõepoolest, kella 11 paiku hakkas vaikselt selginema ja asusime ümbruskonnas ringi rändama.

Esmalt peatusime väikeses “ravi-loomaaias”, kus ravitakse loomi, keda saab seejärel loodusesse lasta ja samas peetakse neid loomi, kes ise looduses elamisega enam hakkama ei saa. Ekskursioon kestis koos giidiga umbes tund aega. Kohale jõudes olime ainsad, seega oli meil nelja peale isiklik giid. Ta rääkis palju huvitavat; väga lähedalt võis näha karakaleid, leoparde ja lõvisid. Kõike pildistasime. Meil vedas, et vihm oli just lõppenud, palav veel ei olnud, ükski loom ei kiirustanud kuhugi peitu pugema. Üldiselt oli väga õnnestunud reis, mulle väga meeldis.

Edasi suundusime Tsitsikama rahvusparki, mille peamiseks vaatamisväärsuseks oli Storm jõe ookeani suubumise kohas asuv rippsild. Parklast avanevad kaunid vaated ookeanis hulluvatele lainetele, mis põrkuvad vastu rannikukalju. Ja rippsillani viib kilomeetripikkune puidust rada, millel on hunnik üles-alla astmeid. Jalutasime mööda seda matkateed ja imetlesime 77-meetrist rippsilda. Rahvast on palju, kõik on huvitav.

Peatusime, et vaadata ka teist silda, mis on ehitatud üle sama jõe, kuid ookeanist kaugemal. Seal voolab jõgi läbi väga ilusa omapärase kanjoni. Väga ilusad vaated ka. Õhtul grillisime maitsvat liha ja sõime kodus õhtust.

02.01 Big5, Day 4, Long

Täna ei olnud start meie majast kaugel. Pärast ebaõnnestunud viimast võistlust pidin kaotatud aja tasa tegema. Üritasin vigade arvu minimaalsena hoida, sain kolmanda koha, liidrist ca 6 minutit maas.. Tundus hea. Aga hästi jooksis ka mu vastane, kellega veel 3. koha nimel võitlesin, tema sai isegi sekundi võrra parema aja. Seega tuli otsustav lahing pjedestalile pääsemise nimel viimasele päevale (sprint) lükata.
Peale finišit peatusime kodus, et end pesta ja näksida. Täna oli veel aega kuskile mujale minna. Vaatasime veel ühte väikest huntidega “loomaaeda”. Seal nägime erinevaid hunte ja muid loomi – sigu, jäärasid, jaanalinde, küülikuid ja kõiki muid elukaid. See on lõbus, huvitav omal moel.

Käisime veel rannas ujumas. Aga seekord oli ookeanivesi liiga külm. Päevitasime veidi, proovisime vette korraks minna ja hakkasime koduteele minekuks valmistuma.

Õhtul oli lahkumisõhtusöök võistluse korraldajatelt. Ilusas veinitehases, kauni päikeseloojanguga, veetsime mõnusalt aega soojas seltskonnas vesteldes oma sõpradega Kanadast. Üritus tundus ka üsna pikaleveninud, aga üldiselt meil täna kuhugi kiiret ei olnud. 🙂

03.01 Big5, Day 5, Sprint, George

Täna on sprint. Üldjärjestuse aluseks oli 4 parimat tulemust viiest. Meie grupi esimene saavutas enne tähtaega 1. koha, kuna saavutas kõik 4 päeva 1. koha. Ta otsustas, et tal on huvitavam viiendal päeval eliidis joosta. Noh, see töötas minu kasuks, on suurem võimalus saada 1. koht ja lõpuks saada 1000 punkti. Sprint kujunes üsna “metsaseks”. Linnakvartaleid polnud. Kõigepealt läbi metsa ja põldude, siis läbi botaanikaaia tiheda võsa. Kuskil võtsin veidi hoogu maha, sain 2. koha, 7 sekundit 1. kohalt maas. See andis mulle 995 punkti ja lootust jõuda esikolmikusse.

Autasustamistseremooniale mind aga ei kutsutud. Hiljem ilmusid tulemused internetti ja üllatusega avastasin, et mind pole üldse nimekirjas. Võtsin korraldajatega ühendust ja ennäe imet, parandatud protokollides jäin lõpuks 3. kohale. Hurraa, tõde on võitnud 🙂 Muidugi ei saanud ma 3. koha auhinda, aga ma tõesti ei hoolinud nii väga.

Sprindilt koju sõites tegime ühes kohas peatuse, et näha madusid ja lõvisid. Nad küsisid meilt vähe raha, kuid midagi erilist näha polnud. Madusid peetakse üsna kummalistes tingimustes, kõik on kuidagi kehv. Meie ees traataia taga murul lamasid 4 lõvi ja mees rääkis ja rääkis neist tund aega. Üldiselt oli see veniv, tüütu, isegi pisut “igav”. Koju jõudsime juba kella viieks, puhkasime ja sõime taas maitsvat õhtusööki.

04.01 Move to Karoo National Park

Tee parki oli pikk, sõit kestis umbes 5 tundi. Lahkusime hommikul kell 10 ja sõitsime mägede poole. Mägedes läbisime väga ilusa kuru, nii et tõusu peaaegu polnud.

Jõudsime parki, saime bangalo võtmed, laadisime kohvrid maha ja sõitsime autoga 45 km pikkusele ringteele kohalikke elanikke vaatama. Alguses jäi keegi sagedamini silma, lõpupoole – vähem. Oli ikka päris palav, võib-olla mõnel teisel ajal oleks loomad aktiivsemad olnud. Aga me nägime ka palju. Jäid silma sebrad, suured jaanalinnud ja mõned hiigelsuured antiloobid ja ilusad kitsed musta, valge ja pruuni värviga. Uudishimulik rebane jooksis üle tee ja piilus tükk aega põõsastest välja meid uurides. Marsruudi kaugemas otsas haarasime ka teejupi, kus said sõita vaid maastikudžiibid. Meil õnnestus seal ka mõnda looma näha. Üldiselt nägime loomi piisavalt ja jäime rahule.

Õhtul sõime kohalikus restoranis, toit polnud halb, hinnad olid üsna mõistlikud.

05.01 Move to Aghulas

Täna oli plaan pikalt sõita Agulasse, taas ookeani kaldale. Rahvuspargist lahkudes otsustasime teha tiiru, et loomi näha, aga peale sebra ja paari jaanalinnu me ühtegi ei näinud. Jälle ületasime mägesid, temperatuur tõusis hommikuselt 30 kraadilt pärastlõunal 42 kraadini, aga ookeani äärde jõudes langes jälle mugavaks 26. Ka Agulase bangalod osutusid väga ilusas kohas olema ja nägid ise väga kenad välja. Ookeanivaade, rohelus ümberringi. Läksime jooksma ja kõigile meeldis mõnus trenn mööda liivateed. Õhtu lõppes kerge õhtusöögiga, imetledes päikeseloojangut, kui ookean udusse vajus.

06.01 Aghulas

Peale hommikusööki asusime Aafrika mandri lõunapoolseimat tippu imetlema. Seal ronisime tuletorni ja imetlesime ümbritsevaid vaateid. Leidsime restorani, sõime lõunat ja jalutasime suurele ilusale liivarannale. Ujumas ei käinud – tuul oli liiga tugev ja vesi oli jahe. Käisime oma bungalosse naastes ujumas, proovisime veidi päikest võtta, kuid ookeanilt puhuv jahe tuul ajas meid kiiresti rannast minema. Jällegi oli meil lõbus treening ja õhtul küpsetasime grillil igasugu maitsvaid asju.

7.01

Pidime Agulosega hüvasti jätma, oli aeg Kaplinna kolida. Meie tänane vaatamisväärsus oli hiiglaslik kaubanduskeskus, jalutasime ringi, valisime kingitusi ja suveniire, lõunatasime ning läksime seejärel hotelli end sisse registreerima. Õhtul istusime glamuurses restoranis, tähistasime Jaana sünnipäeva, sõime maitsvat toitu ja ajasime juttu.

8.01

Me pole veel Table Mountain-i otsas käinud, täna on viimane võimalus. Ja väljas on jälle tuuline, köisraudtee jälle ei tööta. Noh, me pole nii nõrgad ju ka – leidsime, kust rada üles läheb. 2 tundi, 1000 meetri tõusu, mida kõrgemale lähed, seda ilusam ja ilusam on. Ronisime üles, kõndisime tipus ringi ja pildistasime kõike, mida saime. Allaminek võttis isegi kauem aega kui ülesminek. Jalad on juba väsinud ja rahnudelt alla hüppamine polegi nii lihtne ülesanne. Aga kõik õnnestus. Leidsime söögikoha ja lõpetasime päeva kohalikus rannas. Päike on soe, aga vesi jäine. Veelgi enam, tuul vahetevahel “poleerib” teid peene-peene liivaga. Ja nii see päev lõppes.

9.01

Ja täna ongi aeg koduteele asuda. Kohvrite pakkimine, lennujaama minek ja pikad lennud Istanbuli ja sealt koju oma kodulinna Tallinnasse.