WMOC 2022 – Middle Final

Järgmised kolm veteranide MM-i päeva on möödunud Itaalias.

Kolmapäeval toimus kesk- ja pika distantsi kvalifikatsioonietapp. Maastik on meie jaoks nii harjumatu, et kaardi kätte saades kerkib pähe kohe paar küsimust – “ah, mis see on?” ja “oh, mida ma siin üldse teen?” 🙂 Aga tegelikult osutus kõik mitte nii hirmutavaks. Kui hoolikalt jälgida kõike, mis ümberringi paistab, siis mõne aja pärast saab selgeks, kus on lohud ja kus on mäed ning kuidas kogu selles mitmekesisuses ringi liikuda. Keegi tegi rohkem vigu, keegi vähem, kuid tulemused polnud väga halvad. Seekord pääsesid A-finaali Nina, Vlad, Igor ja Dima.

Finaalid olid neljapäeval. Maastik oli täpselt sama, mis kvalifikatsioonis. Jälle karstiaugud, jälle kiviplatsidega kaetud mäed ja künkad. Kallakutel on ikka raske üle kivide hüpata, samuti pole selge, kuhu sattusid, kui ootamatult kogemata metsa “ära eksisid”. Seekord meil probleeme polnud. Vlad suutis mingil kivisel nõlval külili kukkuda, 5 minutit tuli mõistus, kuid lõpetas siiski distantsi. Tais hüppas ebaõnnestunult ühel jalal ja vigastas põlve. Ta ei saanud enam joosta ja ta pidi aeglaselt arstide juurde minema ja seejärel haiglasse röntgenit tegema. Luumurde ei leitud, kuid edasi jooksmine võtab aega. Ja Ella “komistas” klassikalise vea otsa punktide arvude kontrolliga – jooksus osutusid liiga sarnaseks punktid 86 ja 98. Rajameister näitas ebaprofessionaalsuse kõrgust, asetades need üksteisele väga lähedale. .
Tulemuste järgi näidati parimaid kohti – Dima – 24, Jaana – 15 (B-finaalis), Sergei – 21 (B-finaalis). Kõik ülejäänud suutsid oma tihedatesse lõpugruppidesse jääda, keegi madalamale ei langenud, mis on ka hea.

Kõiki keskfinaali distantside tulemusi ja jaotusi saab vaadata siit:

Meie radade arhiivis (http://www.srd.ee/doma/) näete ka seda, kuidas Dima M50-ga tegi.

Täna oli puhkepäev, ekskursioonid, jalutuskäigud kaunites kohtades ja rannas lõõgastumine.

Homme on pikk finaal, “viimane võitlus” ja nagu teate, on see “kõige raskem”. 🙂

You may also like...