City Race Tour 2021 – Küpros
18-24.11.2021
Vaid paar päeva tagasi naasid meie viis klubiliiget Küproselt. Kuidas see reis läks?…
Info sealse orienteerumisvõistluse kohta leidsime City Race Tour-i kodulehelt. Küprosel pole me kunagi jooksnud ja pealegi – novembris on seal ikka päris soe, praktiliselt – Eesti “suvi” :). Osalejaid sai kokku viis – Tais, Igor, Niina ning Dima ja Jaana. Kahtlemata oli plussiks asjaolu, et Küprosele sai Tallinnast otselennuga.
Küpros on väike saareriik Vahemeres Türgi lähedal, pindalalt 5 korda väiksem kui Eesti, kus elab umbes miljon inimest. Talvel on seal keskmine temperatuur +15, suvel – üle +30 kraadi. Novembris – meeldiv + 20 + 22.
Saarele lendasime varem, kui võistlus algas, kuna teistel päevadel sobivaid lende polnud. Mis osutus Küprosel kohe “valeks”? 🙂 Vasakpoolne liiklus! (Küpros oli kunagi Ühendkuningriigi koloonia). Et sõita autoga kogu aeg “vastassuunas” – peavad närvid olema raudsed. Aga nagu selgus, pole ka reisijatel kerge – alati on tunne, et midagi on väga valesti. 🙂
Lendasime Paphose linna, mis asub saare läänerannikul, võtsime auto ja sõitsime Nicosiasse, mis asub saare parema poole keskosas. Maastikud on kohati kaunid ja kohati üsna tuhmid, kus kuumusest ja palavusest tulenevalt paistavad vaid kuiv maa ja poolkuivanud kaktused. Vihma polnud sadanud 6 kuud enne meie saabumist! Selle nädala jooksul, mil seal olime, sadas viiel päeva vähehaaval vihma! 🙂 Vihm meid küll eriti ei seganud jooksmast ega puhkamast, aga öelge palun, milleks meil seda vaja oli?! 🙂
Reede, 19. november
Päeva esimeses pooles külastasime ümbrust, sõitsime mööda mere rannikut, imetlesime kauneid maastikke. Õhtul oli kavas ekskursioon vanalinnas: paar tundi huvitavat vestlust öises linnas lendas märkamatult mööda.
Laupäev, 20. november – lühirada metsapargis
Olgem ausad, Nicosia ümbruses pole palju metsi. Meile pakuti jooksmiseks ilusa nimega Athalassa rahvusparki. Park on ilus, seal on huvitavaid reljeefivorme, pikki seljakuid väikeste kivipaljanditega, palju teid ja radu. Võistlusel osalejaid osutus seekord väheks – kokku umbes 60 inimest. Keskmiselt ei olnud üheski võistlusklassis rohkem kui 10 osalejat. Rajad olid hästi planeeritud, mõne vea tegemiseks ei pidanud kaua otsima. Natuke tekitas segadust, et osa kontrollpunkte asusid otse “püsiraja” punktide asukohtades ja neil olid omad erinevad numbrid. SI jaamadele trükiti “õiged” numbrid ja need numbrid omavahel ei klappinud. Algul arvad, et oled valesse punkti sattunud, hiljem saad aru, et koht peab olema õige ja “kogemata” näed, et õige number on SI-jaamal olemas.
Tulemused:
Elite W: Tais 4 koht (6)
Veteran W: Jaana 2 koht (3)
Veteran M: Dima 3 koht, Igor 9 koht (10)
Ultra Veteran W: Niina 2 koht (2)
Pühapäev, 21. november – tavarada linnakaardil
Linnajooks kulges läbi Nicosia vanalinna kvartaleid, mööda neid tänavaid ja nurgataguseid, kus reedel giidiga jalutasime. Kaardil on valdavalt linnahoonete hallid laigud ja nende ümber tihe radade võrk. Tohutu hulk suuri ja väikeseid tänavaid, tupikteid, hargnemisi ja pöördeid ei lasknud rajal igavleda. Tihti tuli punktist punkti minnes teha 5-6 pööret ja kui kokku on neid punkte 35 ja rada 5,5 km, siis kontsentratsioon tahes-tahtmata langeb ja järsku tekib segadus, kuhu nüüd täpselt peab pöörama.
Üldiselt oli see omamoodi huvitav.
Tulemused:
Elite W: Tais 5 koht (5)
Veteran W: Jaana 3 koht (3)
Veteran M: Dima 2, Igor 6 koht (10)
Ultra Veteran W: Niina 2 koht (2)
Esmaspäev, 22. november
Terve esmaspäeva sõitsime ühest vaatamisväärsusest teise oma marsruudil Nicosiast tagasi Paphosesse. Suure vaevaga, kuid siiski leidsime ülesse veinitehase, kus saime maitsta tasuta erinevaid veine otse suurtest tünnidest. Sõitsime mööda järsku serpantiini Küprose kõrgeimasse punkti – Olümpose mäele, kus 1952 meetri kõrgusel langes temperatuur +6 kraadini (all orus +22). Samas kohas mägedes nägime väga ilusat Kykkose kloostrit. Serpantiinil hakkas mõnel isegi paha 🙂 Õnneks Igor, meie autojuht, pidas kogu selle tee vapralt vastu. Paphosesse jõudsime pärast pimedat.
Teisipäev, 23. november
Kerge treening lihaste turgutamiseks, “laisk” puhkamine päikese all oma maja sisehoovis lamamistoolidel ja pärastlõunal – jalutuskäik läbi nn “Kuningate haudade”. Hauad on suur ala, kus on välja kaevatud iidsete aegade rikaste inimeste matmispaiku. Terved maa-alused “paleed” oma sammaste, saalide, veekaevudega ja loomulikult paljude niššide ja ruumidega, kuhu pandi kirstud lahkunutega.
Kolmapäev, 24. november
Päike, meri, liivarand, vesi +22, tuulevaikus… Mida veel novembris vaja, et stressi maandada? 🙂 Õhtul – hüvastijätu õhtusöök restoranis ja varahommikul – “hüvasti, Küpros, tuleme kindlasti su juurde tagasi” !! 🙂
