City Race Tour<\/a>-i kodulehelt. K\u00fcprosel pole me kunagi jooksnud ja pealegi – novembris on seal ikka p\u00e4ris soe, praktiliselt – Eesti “suvi” :). Osalejaid sai kokku viis \u2013 Tais, Igor, Niina ning Dima ja Jaana. Kahtlemata oli plussiks asjaolu, et K\u00fcprosele sai Tallinnast otselennuga.<\/p>\nK\u00fcpros on v\u00e4ike saareriik Vahemeres T\u00fcrgi l\u00e4hedal, pindalalt 5 korda v\u00e4iksem kui Eesti, kus elab umbes miljon inimest. Talvel on seal keskmine temperatuur +15, suvel – \u00fcle +30 kraadi. Novembris – meeldiv + 20 + 22.<\/p>\n
Saarele lendasime varem, kui v\u00f5istlus algas, kuna teistel p\u00e4evadel sobivaid lende polnud. Mis osutus K\u00fcprosel kohe “valeks”? \ud83d\ude42 Vasakpoolne liiklus! (K\u00fcpros oli kunagi \u00dchendkuningriigi koloonia). Et s\u00f5ita autoga kogu aeg “vastassuunas” – peavad n\u00e4rvid olema raudsed. Aga nagu selgus, pole ka reisijatel kerge – alati on tunne, et midagi on v\u00e4ga valesti. \ud83d\ude42<\/p>\n
Lendasime Paphose linna, mis asub saare l\u00e4\u00e4nerannikul, v\u00f5tsime auto ja s\u00f5itsime Nicosiasse, mis asub saare parema poole keskosas. Maastikud on kohati kaunid ja kohati \u00fcsna tuhmid, kus kuumusest ja palavusest tulenevalt paistavad vaid kuiv maa ja poolkuivanud kaktused. Vihma polnud sadanud 6 kuud enne meie saabumist! Selle n\u00e4dala jooksul, mil seal olime, sadas viiel p\u00e4eva v\u00e4hehaaval vihma! \ud83d\ude42 Vihm meid k\u00fcll eriti ei seganud jooksmast ega puhkamast, aga \u00f6elge palun, milleks meil seda vaja oli?! \ud83d\ude42<\/p>\n
Reede, 19. november<\/h3>\n
P\u00e4eva esimeses pooles k\u00fclastasime \u00fcmbrust, s\u00f5itsime m\u00f6\u00f6da mere rannikut, imetlesime kauneid maastikke. \u00d5htul oli kavas ekskursioon vanalinnas: paar tundi huvitavat vestlust \u00f6ises linnas lendas m\u00e4rkamatult m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Laup\u00e4ev, 20. november – l\u00fchirada metsapargis<\/h3>\n
Olgem ausad, Nicosia \u00fcmbruses pole palju metsi. Meile pakuti jooksmiseks ilusa nimega Athalassa rahvusparki. Park on ilus, seal on huvitavaid reljeefivorme, pikki seljakuid v\u00e4ikeste kivipaljanditega, palju teid ja radu. V\u00f5istlusel osalejaid osutus seekord v\u00e4heks – kokku umbes 60 inimest. Keskmiselt ei olnud \u00fcheski v\u00f5istlusklassis rohkem kui 10 osalejat. Rajad olid h\u00e4sti planeeritud, m\u00f5ne vea tegemiseks ei pidanud kaua otsima. Natuke tekitas segadust, et osa kontrollpunkte asusid otse “p\u00fcsiraja” punktide asukohtades ja neil olid omad erinevad numbrid. SI jaamadele tr\u00fckiti “\u00f5iged” numbrid ja need numbrid omavahel ei klappinud. Algul arvad, et oled valesse punkti sattunud, hiljem saad aru, et koht peab olema \u00f5ige ja \u201ckogemata\u201d n\u00e4ed, et \u00f5ige number on SI-jaamal olemas.<\/p>\n\n\t\t