Sel aastal toimusid v\u00f5istlused Haanjas. P\u00e4rast fini\u0161it oli koju s\u00f5itmiseks liiga pikk tee, mis t\u00e4hendas, et reis tooks kaasa lisakulusid \u00f6\u00f6bimisele ja ka osa p\u00fchap\u00e4evast j\u00e4\u00e4ks kaotsi.<\/p>\n
Ilmselt oli see peamine p\u00f5hjus, miks v\u00f5istkondade koguarv oli v\u00e4ike ja miks meie klubist keegi ei soovi minna.<\/p>\n
Veteranide v\u00f5istkond pandi kokku spontaanselt registreerimise viimasel p\u00e4eval ja ainult seet\u00f5ttu, et Merike Vanjuk s\u00f5itis meiega T\u00fcrgis bussis kaasa teel koju. Merike r\u00e4\u00e4kis Jana Kinkiga ja k\u00fcsis, kas SRD meesveteranid tahavad nendega v\u00f5istlema medalite p\u00e4rast.<\/p>\n
Sellega registreeriti SRDKapa v\u00f5istkond koosseisus Merike, Jana, Andrei, Dima ja Mart Koppel.<\/p>\n
Ja siis – p\u00f5nev v\u00f5idus\u00f5it l\u00e4bi \u00f6ise metsa ja raske jooks tiitliv\u00f5istlusel. Raske mets, \u00fcsna tehniliselt keerulised rajad ja muidugi n\u00e4rvid-n\u00e4rvid-n\u00e4rvid… Kes k\u00f5ige sellega paremini hakkama sai – jooksis ette. Meie naiste etappide kohta kaebusi pole, t\u00fcdrukud t\u00f5mbasid meid “k\u00f5rvade \u00e4\u00e4res” nii h\u00e4sti kui suutsid. Aga meeste etapid – nad oleksid v\u00f5inud paremini esineda. \ud83d\ude42 \u00dcldiselt – \u00fcksk\u00f5ik kui palju me ka ei pingutanud, ei suutnud me veteranidest liidritele – Peko meeskonnale – j\u00e4rele j\u00f5uda. Auv\u00e4\u00e4rne teine koht poodiumil ja plaanid j\u00e4rgmiseks aastaks “kindlasti oma kohta parandada” \ud83d\ude42<\/p>\n
T\u00e4nud k\u00f5igile selle v\u00f5istluse osalejatele ja k\u00f5igile f\u00e4nnidele, kes terve \u00f5htu arvutiekraanide taga istusid ja meie p\u00e4rast muretsesid \ud83d\ude42 Treenime kindlasti veel \u00fche aasta ja j\u00e4rgmine kord n\u00e4itame, et oleme v\u00f5imelised enamaks! \ud83d\ude42<\/p>\n