Aprilli keskel toimus T\u00fcrgis teist korda Kappadookia O-n\u00e4dal, millest meiegi osa v\u00f5tsime. Ella, Sergei, Tais, Dima, Jaana, Ljuda l\u00e4ksid T\u00fcrgit vallutama ja abiv\u00e4gedeks kutsusime Kirti Rebane ja Merike Vanjuk reisile kaasa.<\/p>\n
Kogu reis kestis 10 p\u00e4eva, millest m\u00f5ned p\u00e4evad kulusid reisile ja turismile, kolm p\u00e4eva treeningudele ja neli p\u00e4eva v\u00f5istlusele endale. Kaks p\u00e4eva olid tavalised “metsa”jooksud, kaks p\u00e4eva Sprindid l\u00e4bi maaliliste T\u00fcrgi linnade. V\u00f5itjaid autasustati iga stardi kogupunktide p\u00f5hjal. Poodiumil olid Kirti (N21E, 3. koht), Merike (N45, 2. koht) ja Dima (M55, 2. koht). Palju \u00f5nne k\u00f5igile medaliv\u00f5itjatele. Tais oleks v\u00f5inud samuti medaliarvestusse j\u00f5uda, kui sprindi viimasel p\u00e4eval poleks olnud kahetsusv\u00e4\u00e4rselt kaotatud punkti.<\/p>\n
Treeningjooksud tulid v\u00e4ga kasuks. Maastik on \u00fcsna eksootiline ja treeningu ajal kulus palju aega sellele, et nuputada, kuidas k\u00f5ik on joonistatud, kuidas on k\u00f5ige parem marsruute valida, millele keskenduda, millised on l\u00e4bitavad ja l\u00e4bimatud m\u00e4ed ja kaljud ning palju, palju muud.
\nKuid isegi hoolimata kolmest p\u00e4evast nendel kaartidel treenimisest, esines v\u00f5istlusp\u00e4evadel ikkagi m\u00f5ningaid vigu. M\u00f5ned kiirustasid, m\u00f5ned olid liiga n\u00e4rvilised, m\u00f5ned ei olnud piisavalt t\u00e4helepanelikud, kui nad oleksid pidanud olema. \u00dcldiselt on k\u00f5ik meie lemmikspordis – orienteerumises – nagu ikka. Sellep\u00e4rast me teda armastamegi. \ud83d\ude42<\/p>\n