Kohe, kui olime Madridis Maximuse v\u00f5istluse l\u00f5petanud, ootas meid ees sprindin\u00e4dal Malagas. See polnud esimene kord, kui COMA v\u00f5istlustel osalesime ja k\u00f5ik ootasid huvitavaid s\u00f5ite l\u00e4bi l\u00f5unaranniku \u201cvalgete k\u00fclade\u201d. 500 km pikkune autos\u00f5it seljatatud ning alles p\u00e4rast s\u00fcda\u00f6\u00f6d j\u00f5udsime l\u00f5puks oma elamisse Marbellas (Malagast mitte kaugel).<\/p>\n
T\u00e4na toimus sprint Benalmadena Pueblo linnas. V\u00f5istluskeskuses valitses meeleolukas \u00f5hkkond, tohutult palju lapsi nii stardis kui ka rajal, punktid linnas iga nurga peal. 4000 m\u00f5\u00f5tkavaga kaardil oli stardikolmnurga ja esimese punkti leidmine veidi keeruline, tundub, et mul kulus selleks peaaegu poolteist minutit. Aga \u00fcldiselt l\u00e4ks k\u00f5ik suurep\u00e4raselt.
\nPeale v\u00f5istlust l\u00e4ksime vaatama v\u00e4ga huvitavat kohta – Caminito Del Ray. T\u00f5lkes t\u00e4hendab see “Kuninga teed”, kuid sisuliselt on see tee, mis kulgeb m\u00f6\u00f6da marsruuti, mida j\u00e4rgides j\u00f5udsid 100 aastat tagasi kohaliku h\u00fcdroelektrijaama t\u00f6\u00f6tajad oma t\u00f6\u00f6kohale. Teekonna pikkus on 5 km. Ostsime giidiga piletid ja ei kahetsenud – giid (Rachel) r\u00e4\u00e4kis palju ja huvitavalt k\u00f5igest, mida \u00fcmberringi n\u00e4gime. Rada l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da oja\u00e4\u00e4rset (vanasti oli see j\u00f5gi) v\u00e4ga s\u00fcgavat kanjonit. Eelmise sajandi alguses rajati kogu kanjoni \u00e4\u00e4rde betoonkraav, millest saadud vett kasutati seej\u00e4rel h\u00fcdroelektrijaama turbiinide k\u00e4itamiseks. Kohati on rada lihtsalt talade abil kanjoni vertikaalse seina k\u00fclge \u201ckinni n\u00f6\u00f6bitud\u201d. Sa k\u00f5nnid m\u00f6\u00f6da rada kuskil taeva ja maa vahel ning imetled ilu enda \u00fcmber. See on lihtsalt hingemattev, kui ilus k\u00f5ik on.
\nPeale jalutusk\u00e4iku k\u00e4isime restoranis ja p\u00e4rast pimedat j\u00f5udsime oma tagasi oma elamisse.<\/p>\n
Seekord pidime sprindile j\u00f5udmiseks ronima kuhugi kaugele-kaugele m\u00e4gedesse. Armas v\u00e4ike linnake, palju k\u00f5veraid t\u00e4navaid \u00fcles-alla. Algus venis veidi, sest linna ehitajad otsustasid sel p\u00e4eval \u00fchte t\u00e4navat remontida, blokeerides t\u00e4nava algust ja l\u00f5ppu ning \u00fcks punkt sattus t\u00e4pselt sinna vahele. Alguses jooksid inimesed ringi, kuid mingil hetkel lihtsalt joosti lintidest \u00fcle. Treening ise oli v\u00e4ga heal tasemel, ning v\u00e4hemalt meil oli k\u00fcll piisavalt aega, et ringi joosta.
\nJ\u00e4rgmiseks otsustasime Rondasse s\u00f5ita. M\u00f5ned meist olid seal juba umbes 4 aastat tagasi k\u00e4inud, teised aga mitte. Imetlesime Uut Silda ja Rondat ennast \u2013 h\u00e4rjav\u00f5itluse toimumise kohta. Jalutasime ringi, puhkasime ja l\u00e4ksime oma mikrobussiga alla orgu. Seal toimus ka v\u00e4ike fotosessioon.
\nIlm oli p\u00e4ikesepaisteline, kuid \u00fcsna tuuline, \u00f5htuks hakkasid taevasse kogunema isegi pilved.<\/p>\nngg_shortcode_0_placeholder\n
Seekordne sprint toimus mere\u00e4\u00e4rses linnakeses, t\u00f5usumeetreid praktiliselt null. Kogu t\u00f5us oli \u00e4ra teel starti ning rajal laskusime aeglaselt alla l\u00f5petades raja mererannas. Sellel kaardil lubati meile punkte kahetasandilistel konstruktsioonidel, kuid kuidagi olid etapid koostatud nii, et n\u00e4iteks ma ei pannud neid tasandeid t\u00e4helegi. Veel \u00fcks huvitav aspekt selles linnas on “libedad” k\u00f5nniteed. Paljudes kohtades olid k\u00f5nniteed plaaditud ja aastate jooksul olid l\u00f5putud turistide massid neid nii palju lihvinud, et need muutusid v\u00e4ga libedaks. Rada ise oli \u00fcpris lihtne, eriti kui poolel teel keskendumisv\u00f5imet ei kaota \ud83d\ude42
\nPeale jooksmist l\u00e4ksime vaatama huvitavat arhitektuuriansamblit, mis oli p\u00fchendatud meres\u00f5itja Christopher Columbuse reisidele. Siis tegime peatuse, et midagi s\u00fc\u00fca ja l\u00f5puks otsustasime shoppama minna. Jalutasime kaubanduskeskuses ringi, k\u00e4isime Decathlonis ja j\u00f5udsime koju veidi varem kui tavaliselt.<\/p>\n
Hommikuse sprindi stardid olid v\u00e4ga varakult. Kell 9 l\u00e4ksime peaaegu k\u00f5ik koos starti. Linnake oli omamoodi huvitav, siin on palju p\u00f6\u00f6rdeliste treppidega t\u00f5ususid, parke, paljandeid, jooksuvariante ja k\u00f5ike seda, mis tavaliselt sprintidel juhtub. Kuidagi l\u00e4ks seekord nii, et l\u00f5pus j\u00e4i lihtsalt \u00fcks punkt vahele \ud83d\ude42 Juhtub. Kuid sellega meie spordiprogramm veel ei l\u00f5ppenud. See oli lihtsalt soojendus \ud83d\ude42<\/p>\n
J\u00e4rgmisena ootas meid \u201cmust hobune\u201d – Trail-O. Keegi meist polnud varem seda t\u00fc\u00fcpi orienteerumisel osalenud ja k\u00f5igil oli lihtsalt suur huvi teada saada, millega tegu. K\u00f5ndisime 24 punktiga marsruudil keskmiselt tund aega, v\u00e4ga segane mulje sellisest v\u00f5istlusest. Punktile ei saa l\u00e4heneda; rajalt ei n\u00e4e alati, kuhu prismad on paigaldatud. Lisaks kaardistamise k\u00fcsimus, kuidas kaardi autor mida m\u00e4rkis, millele p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu, millele mitte, kuidas joonistab kontuure, kuidas joonistab \u00fcksikuid suuri ja v\u00e4ikseid puid?… Kohati tundus p\u00e4ris “Bingo loto” moodi. V\u00f5ib-olla asi selles, et oleme algajad ja ei saanud rajameistri ideedest aru. Ja pole selge, kas see peakski nii olema v\u00f5i mitte, sest see on esimene kord, kui osaleme seda t\u00fc\u00fcpi v\u00f5istlustel. M\u00f5ned punktid olid nii kaugel, et oli paras aeg binokkel v\u00f5tta, et aru saada, kuhu prismad on paigutatud. Kaugemal sulandusid puud ja nende vari mingisuguseks t\u00fcvede \u201caiaks\u201d, nii et \u201cilma saja grammita\u201d oli v\u00f5imatu olukorrast aru saada. Naljakas on see, et p\u00fc\u00fcdes aru saada, milline prisma on \u00f5iges kohas, oli sageli variante, et \u00f5iges kohas prismat polegi! K\u00f5ige hullemad olid need puntkid, kus kusagil kaugel, 50-60 meetrit eemal, oli paigutatud paar punkti vaid m\u00f5ni meeter \u00fcksteisest. Istud ja m\u00f5istatad, kas m\u00f5ni neist on siis \u00f5iges kohas v\u00f5i mitte. Viimane \u00fclesanne, mis oli ka aja peale, ajas samuti veidi tigedaks. Istud toolil ja objekte korralikult ei n\u00e4egi, need on k\u00f5ik \u00fcksteise taha paigutatud ja sa ei saa millestki aru. Kus need prismad asuma peaksid? Pole v\u00f5imalustki midagi kindlalt \u00f6elda. No okei, esimese kogemusena oli piisavalt huvitav. Mul on endiselt soov seda uuesti proovida. Ei mingit ringijooksmist, kiirustamist, seisad, m\u00f5tled, m\u00f5tiskled, l\u00e4hed natuke paremale, vaatad natuke vasakule, nii ja naa, okei, m\u00f5tlesid midagi v\u00e4lja, trambid edasi j\u00e4rgmisesse punkti. \ud83d\ude42<\/p>\n
Kuid ka see polnud veel k\u00f5ik! Kirsiks tordil oli KnockOut. L\u00fchikesed, umbes 8-9 minuti pikkused sprindid, kus osalejate arv j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4heneb, kui n\u00f5rgemad v\u00e4lja langevad ning tugevamad jooksevad veel ja veel kuni finaali j\u00f5udmiseni. Peale esimest ringi p\u00e4\u00e4ses meie seltskonnast edasi viis inimest, p\u00e4rast teist ringi p\u00e4\u00e4ses finaali vaid Kirti. Elasime talle kaasa nii h\u00e4sti kuidas oskasime ja l\u00f5puks v\u00f5itlesime talle v\u00e4lja 1. koha, mille puhul \u00f5nnitleme teda kogu s\u00fcdamest!!<\/p>\n
K\u00f5igi tulemuste arvutamine ja j\u00e4rgmiste ringide protokollide koostamine, nagu tavaliselt, ei l\u00e4inud plaanip\u00e4raselt. Viivitusi tekkis vahel pool tundi, vahel 10 minutit, tulemusena toimus autasustamistseremoonia siis, kui v\u00e4ljas oli t\u00e4iesti pime. \u00d5nneks \u00f5nnestus areenil valgustus t\u00f6\u00f6le panna. Saime auhinnad k\u00e4tte ja l\u00e4ksime s\u00fc\u00fca otsima, mis oli eriti m\u00f5nus, sest polnud terve p\u00e4eva korralikult s\u00fc\u00fca saanud. Noh, “turismiatraktsioonidest” sel p\u00e4eval muidugi juttu ei olnud. L\u00e4ksime koju puhkama ning valmistuma homseks, viimaseks stardiks.<\/p>\nngg_shortcode_1_placeholder\n
T\u00e4nase sprindi linnake osutus k\u00f5igist eelnevatest huvitavaimaks. Hooned on nii tihedalt \u00fcksteise l\u00e4hedal, l\u00fchikesed keerdk\u00e4igud, palju treppe \u00fcles-alla, pikki “lihtsalt jookse” etappe praktiliselt polnud. T\u00e4ieliku keskendumisega tuli j\u00e4lgida oma asukohta kaardil, hoolikalt j\u00e4lgida k\u00f5iki \u00fcmberkaudseid detaile ja alles siis v\u00f5is kuhugi liikuma hakata. Aga… mitte kaugemale kui j\u00e4rgmise kurvini \ud83d\ude42 Seal hakkas j\u00e4lle k\u00f5ik iseenesest segamini minema \ud83d\ude42
\nLinn on imeline, majad on \u00fcleni valged, inimesed vaatasid meid imestunult, p\u00fc\u00fcdes aru saada, mida me siin teeme. \u00dcldiselt – suurep\u00e4rane. Palju \u00f5nne korraldajatele nii huvitava koha leidmise eest! Meile k\u00f5igile v\u00e4ga meeldis. Palju \u00f5nne Kirtile, kes taaskord saavutas oma v\u00f5istlusklassis esikoha. Noh, k\u00f5ik teised said nii imelises kohas jooksmisest auhinnaks h\u00e4id emotsioone ja m\u00e4lestusi.<\/p>\n
Ja sellega hakkas meie pikk 9-p\u00e4evane reis Hispaanias sujuvalt l\u00e4bi saama. \u00d5htul pakkisime kohvrid, j\u00e4rgmisel p\u00e4eval – 500 km Madriidi ja lennukiga koju.
\nH\u00e4sti puhatud, valmistume j\u00e4rgmisteks startideks ja v\u00e4ljas\u00f5itudeks :)<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kohe, kui olime Madridis Maximuse v\u00f5istluse l\u00f5petanud, ootas meid ees sprindin\u00e4dal Malagas. See polnud esimene kord, kui COMA v\u00f5istlustel osalesime ja k\u00f5ik ootasid huvitavaid s\u00f5ite l\u00e4bi l\u00f5unaranniku \u201cvalgete k\u00fclade\u201d. 500 km pikkune autos\u00f5it seljatatud...<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1870,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[35,3],"tags":[],"class_list":["post-1868","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-trips","category-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1868"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1868\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1964,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1868\/revisions\/1964"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1870"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}