Big5 O-Week v\u00f5istlus, L\u00f5una-Aafrika. Reisim\u00e4rkmed.<\/p>\n
Veeta aastavahetus Aafrikas orienteerumisv\u00f5istlustel oli Igori idee. Ta ei suuda ju kodus istuda, seega kutsub meid igale poole kaasa s\u00f5itma. Meie klubi seltskond k\u00e4is neil v\u00f5istlustel juba t\u00e4pselt 6 aastat tagasi. Kohalik klubi korraldab v\u00f5istlusi iga 2 aasta tagant. Kuid Covidi olukorra t\u00f5ttu j\u00e4id v\u00f5istlused kahel korral \u00e4ra. Mina ja Jaana tol korral ei k\u00e4inud, aga kuulsime reisi kohta palju huvitavat, m\u00f5tlesime ja m\u00f5tlesime ning otsustasime proovida ka sinna minna. P\u00e4ris paljud m\u00f5tlesid veel meiega kaasa tulla, aga k\u00f5igil olid mingid omad p\u00f5hjused ja l\u00f5puks j\u00e4id alles Igor, Jaana, mina ja Kirti.<\/p>\n
Valmistusime kaua, otsisime odavamaid lennupileteid, broneerisime hotelle, otsisime, mida ja millal vaadata. K\u00f5ikide dokumentide kogumine viisade saamiseks v\u00f5ttis palju aega. Aga ikkagi l\u00f5puks oli t\u00e4htede seis \u00f5ige ja reis saigi teoks.<\/p>\n
Lennud hilinesid j\u00e4rk-j\u00e4rgult kehva ilma t\u00f5ttu, nii lend Istanbuli kui ka j\u00e4rgmine lend Kaplinna. Nii et kella 12 asemel j\u00f5udsime kohale kuskil kahe-kolme paiku. Interneti ostmine, auto rentimine, hotelli j\u00f5udmine \u2013 k\u00f5ik see v\u00f5ttis samuti palju aega. Kohvrid mahtusid suure vaevaga auto pagasiruumi.<\/p>\n
P\u00e4eva l\u00f5pp oli kujunenud juba \u00fcsna l\u00fchikeseks, raske oli midagi suurejoonelisemat v\u00e4lja m\u00f5elda, kui m\u00f6\u00f6da kaldapealset jalutama minna. Promenaadi peal on k\u00f5ik ilus, j\u00f5ulukuused, inimesed, k\u00f5ik on ehitud, r\u00f5\u00f5msad, j\u00f5uluaja t\u00f5ttu elevil. V\u00e4ga tugeva tuule t\u00f5ttu kujunes meie jalutusk\u00e4ik m\u00f6\u00f6da promenaadi unustamatuks seikluseks. Ja \u00f5htul hotellis j\u00f5udsime veel k\u00e4ia j\u00f5usaalis (jalgratas ja ellips) trennis ja baaris m\u00f5nusalt aega veeta.<\/p>\n
Lauam\u00e4ele ronimise plaanid ei olnud m\u00e4\u00e4ratud teoks saama. J\u00e4llegi \u2013 tuule t\u00f5ttu. Tugeva tuulega t\u00f5stuk m\u00e4est \u00fcles ei s\u00f5ida ja jalgsi sinna minek meie plaanidesse ei kuulunud.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu valisime alternatiivse marsruudi – s\u00f5itsime autoga Aafrika k\u00f5ige edelapoolsemasse tippu – Hea Lootuse neemele. Ilusad vaated, fotosessioonid, me keeldusime neeme tippu minemast p\u00e4rast seda, kui tuul meid peaaegu kaljult alla t\u00f5ukas. Aga jalutasime randa l\u00e4hedal asuvas kaunis lahes, valge liiv, sinine ookean, valged tormised lained… Ilus.<\/p>\n
Ja tagasiteel linna k\u00fclastasime Boulder Bay\u2019d \u2013 suurte r\u00e4ndrahnudega lahte, mille pingviinid umbes 30 aastat tagasi elamiseks valisid. N\u00fc\u00fcd tulevad rahvahulgad neid pingviine vaatama, nii naljakad, totrad kui ka ilusad samaaegselt.<\/p>\nngg_shortcode_0_placeholder\n
S\u00f5idu pikkus oli umbes 500 km. L\u00f5pu poole tegime peatuse toidupoes. Kohapeal tuli meile vastu k\u00fclalislahke perenaine. Meie korter asus kohe selle maja k\u00f5rval, kus omanik ise elas. \u00dcldiselt on koht k\u00f5rvaline, siin ei k\u00e4i keegi peale ahvide. Verandalt avaneb kaunis vaade orule ja metsale.<\/p>\n
Hommikul l\u00e4ksime punktidega kaardile. Seal saime k\u00e4tte ka numbrid ja T-s\u00e4rgid. K\u00f5ndisime l\u00e4bi metsa, uurides hoolega, mis ja kuidas siin joonistatud on. K\u00f5ik on selge, h\u00e4sti kaardistatud.<\/p>\n
Monkeyland<\/strong><\/p>\n L\u00e4hedalt leidsime koha nimega Monkeyland. Otsustasime l\u00e4bi astuda ja vaadata. Tunniajasel ekskursioonil n\u00e4itab ja r\u00e4\u00e4gib giid metsas elavate ahvide kohta palju huvitavat. Siin on umbes 500 ahvi, nad s\u00f6\u00f6vad umbes 400 kilogrammi juur- ja puuvilju p\u00e4evas. N\u00e4gime leemureid ja palju erinevaid ahve. K\u00f5ik on huvitav, k\u00f5ik meeldis.<\/p>\n Birds of Eden<\/strong><\/p>\n Kohe ahvide k\u00f5rval oli ka \u201clinnupark\u201d. V\u00f5rguga kaetud suur ala, kus on metsad, ojad, tiigid ja k\u00f5ik, mida soovid. Sellel territooriumil elab palju erinevaid linde. Parki l\u00e4bib puidust rada, mida m\u00f6\u00f6da k\u00fclastajad saavad jalutada nii palju kui soovivad ja vaadata k\u00f5iki sulelisi elanikke. M\u00f5nes kohas on linde rohkem, teises v\u00e4hem, \u00fched v\u00e4ga ilusad, teised veel ilusamad \ud83d\ude42 Papagoid, flamingod, pardid… You name it. Mulle v\u00e4ga meeldis. Me soovitame! \ud83d\ude42<\/p>\n K\u00e4tte on j\u00f5udnud esimene Big5 v\u00f5istlusp\u00e4ev. Kaart tundus liiga lihtne. Distantsi esimene pool oli veidi nagu n\u00f6\u00f6rirada \u2013 l\u00e4bimatud v\u00f5sad ja tihe radade v\u00f5rgustik. Kontrollpunktid asuvad otse teedel, seega j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid valida, milliseid radu m\u00f6\u00f6da punktist punkti joosta. Raja teine \u200b\u200bosa sarnanes rohkem tavaorienteerumisele, kuid distantsid olid l\u00fchikesed. Kogu see l\u00f5bu sai \u00fcsna kiiresti otsa. \u00dcritasin alguses v\u00e4ga ettevaatlikult joosta, hoolega p\u00f5lve kuulates. Umbes poolel teel tundus, et p\u00f5lv l\u00e4ks soojaks ja jooksmine l\u00e4ks kergemalt. 5. koht 13-st ja 3-minutiline kaotus pole just k\u00f5ige hullem tulemus.<\/p>\n Knysna Elephant Park – Tapas party<\/strong><\/p>\n \u00d5htul kutsusid korraldajad huvilisi suupistetega \u201cpeole\u201d. Kohale j\u00f5udsime t\u00e4pselt kell 6, rahvast oli kogunenud palju. J\u00f5udsime enne pidu veel elevante vaadata. Broneerisime laua. Istusime ligi poolteist tundi, kuni l\u00f5puks pidas peakorraldaja \u201cpiduliku k\u00f5ne\u201d. Peale seda rivistusid k\u00f5ik l\u00f5putusse j\u00e4rjekorda ja ootasid t\u00fckk aega, kuni l\u00f5puks s\u00fc\u00fca said. \u00dcldiselt j\u00e4\u00e4b see kauaks meelde \ud83d\ude42<\/p>\nngg_shortcode_1_placeholder\n V\u00f5istluskeskusesse j\u00f5udmiseks kulus \u00fcle tunni. Meid viidi kuhugi Tsitsikami rahvuspargi m\u00e4eaheliku jalamile ja lasti m\u00e4gedest \u00fcles-alla s\u00f5ita. Startisime, v\u00e4sisime \u00e4ra, tegime vigu \ud83d\ude42 Esimest korda sattusin paari kinnikasvanud oja \u00fcletades nii tihedasse tihnikusse, et jalad ei ulatunudki maapinnani, l\u00e4ksin \u00fcle ojade justkui mingi madratsi kaudu. \ud83d\ude42 Ja tehnilisest k\u00fcljest oli palju raskeid etappe. Sain 10-st kolmanda koha, kuid j\u00e4in liidrist maha juba 14 minutiga. Jala t\u00f5ttu polnud l\u00e4bi m\u00e4gede v\u00f5imalik kiiresti liikuda mitte ainult \u00fcles, vaid ka alla.<\/p>\n Tagasiteel oli meil plaan veel midagi huvitavat n\u00e4ha. Peatusime tanklas kiireks n\u00e4ksimiseks. Ja siis hakkas vihma sadama! Kogu taevas l\u00e4ks pilve ja hakkas sadama aeglast t\u00fc\u00fctut vihma. Muidugi pidime k\u00f5ik oma plaanid t\u00fchistama ja l\u00e4ksime otse koju.<\/p>\n Bramon Wine Testing BBQ party<\/strong><\/p>\n \u00d5htul pidasid korraldajad taas j\u00e4rjekordse peo. J\u00e4lle ootasime kaua, kuni s\u00f6\u00f6miseni j\u00f5udsime. Aga seekord t\u00f5id kelnerid igasse lauda ise s\u00fc\u00fca, nii et j\u00e4rjekorras ei olnud vaja seista. Toit oli hea, k\u00f5ik meeldis.<\/p>\nngg_shortcode_2_placeholder\n Kolmas p\u00e4ev, taas l\u00fchirada, korraldajad kuulutasid p\u00e4eva kiireima km-ajaga p\u00e4evaks. T\u00f5epoolest, mets oli puhtam kui kunagi varem. Aga minu tunnetuse j\u00e4rgi oli punktide endaga mingi probleem. K\u00fcll nad seisid veidi \u201cmitte p\u00e4ris seal\u201d, k\u00fcll olid nad m\u00f5ne juure v\u00f5i p\u00f5\u00f5sa taga peidus. Selle tulemusena jooks l\u00e4ks k\u00fcll kiiresti, kuid 10-11 minutit kogunes vigu.<\/p>\n Ja ka ilm ei teinud mu tuju paremaks. Vihma sadas lakkamatult terve p\u00e4eva. Pidin isegi tuulepluusiga starti jooksma.<\/p>\n Vihma t\u00f5ttu me muidugi mujale ei l\u00e4inud. L\u00f5unaks otsustasime teha peatuse l\u00e4hedal asuvas veinitehases, et veine maitsta. Valik langes Luka Wine Testingile ja Restoranile. S\u00fc\u00fca me saime, kuid veinide maitsmisest ei tulnud midagi v\u00e4lja – nad \u00fctlesid, et neil on praegu liiga v\u00e4ike veinivaru ja nad ajutiselt maitsmisi ei korralda.<\/p>\n Otsisime kohta, kus aastavahetust t\u00e4histada ja kuskilt leidsime \u00fche kohaliku Mehhiko restorani kuulutuse. S\u00f5ime ja j\u00f5ime seal v\u00e4ga odavalt, aga kauaks sinna j\u00e4\u00e4da ei tahtnud. Selle tulemusena l\u00e4ksime koju, avasime pudeli vahuveini ja t\u00e4histasime t\u00e4pselt kell 12 uut aastat 2024. \u00dcldiselt ei langenud \u00fcmbruskond kokku uusaasta puhkuse kontseptsiooniga. Rohelus, kuumus, m\u00e4ed, ookean… mis aastavahetus see on?! \ud83d\ude42 Ei lund, ei j\u00f5uluvana, ei Sneguurotskat… \ud83d\ude42<\/p>\n T\u00e4na on puhkep\u00e4ev. Vihm pidi l\u00f5unaks l\u00f5ppema, nii et \u00e4rkasime rahulikult ja s\u00f5ime kiirustamata hommikus\u00f6\u00f6ki. T\u00f5epoolest, kella 11 paiku hakkas vaikselt selginema ja asusime \u00fcmbruskonnas ringi r\u00e4ndama.<\/p>\n Esmalt peatusime v\u00e4ikeses \u201cravi-loomaaias\u201d, kus ravitakse loomi, keda saab seej\u00e4rel loodusesse lasta ja samas peetakse neid loomi, kes ise looduses elamisega enam hakkama ei saa. Ekskursioon kestis koos giidiga umbes tund aega. Kohale j\u00f5udes olime ainsad, seega oli meil nelja peale isiklik giid. Ta r\u00e4\u00e4kis palju huvitavat; v\u00e4ga l\u00e4hedalt v\u00f5is n\u00e4ha karakaleid, leoparde ja l\u00f5visid. K\u00f5ike pildistasime. Meil vedas, et vihm oli just l\u00f5ppenud, palav veel ei olnud, \u00fckski loom ei kiirustanud kuhugi peitu pugema. \u00dcldiselt oli v\u00e4ga \u00f5nnestunud reis, mulle v\u00e4ga meeldis.<\/p>\n Edasi suundusime Tsitsikama rahvusparki, mille peamiseks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks oli Storm j\u00f5e ookeani suubumise kohas asuv rippsild. Parklast avanevad kaunid vaated ookeanis hulluvatele lainetele, mis p\u00f5rkuvad vastu rannikukalju. Ja rippsillani viib kilomeetripikkune puidust rada, millel on hunnik \u00fcles-alla astmeid. Jalutasime m\u00f6\u00f6da seda matkateed ja imetlesime 77-meetrist rippsilda. Rahvast on palju, k\u00f5ik on huvitav.<\/p>\n Peatusime, et vaadata ka teist silda, mis on ehitatud \u00fcle sama j\u00f5e, kuid ookeanist kaugemal. Seal voolab j\u00f5gi l\u00e4bi v\u00e4ga ilusa omap\u00e4rase kanjoni. V\u00e4ga ilusad vaated ka. \u00d5htul grillisime maitsvat liha ja s\u00f5ime kodus \u00f5htust.<\/p>\nngg_shortcode_3_placeholder\n T\u00e4na ei olnud start meie majast kaugel. P\u00e4rast eba\u00f5nnestunud viimast v\u00f5istlust pidin kaotatud aja tasa tegema. \u00dcritasin vigade arvu minimaalsena hoida, sain kolmanda koha, liidrist ca 6 minutit maas.. Tundus hea. Aga h\u00e4sti jooksis ka mu vastane, kellega veel 3. koha nimel v\u00f5itlesin, tema sai isegi sekundi v\u00f5rra parema aja. Seega tuli otsustav lahing pjedestalile p\u00e4\u00e4semise nimel viimasele p\u00e4evale (sprint) l\u00fckata. K\u00e4isime veel rannas ujumas. Aga seekord oli ookeanivesi liiga k\u00fclm. P\u00e4evitasime veidi, proovisime vette korraks minna ja hakkasime koduteele minekuks valmistuma.<\/p>\n \u00d5htul oli lahkumis\u00f5htus\u00f6\u00f6k v\u00f5istluse korraldajatelt. Ilusas veinitehases, kauni p\u00e4ikeseloojanguga, veetsime m\u00f5nusalt aega soojas seltskonnas vesteldes oma s\u00f5pradega Kanadast. \u00dcritus tundus ka \u00fcsna pikaleveninud, aga \u00fcldiselt meil t\u00e4na kuhugi kiiret ei olnud. \ud83d\ude42<\/p>\nngg_shortcode_4_placeholder\n T\u00e4na on sprint. \u00dcldj\u00e4rjestuse aluseks oli 4 parimat tulemust viiest. Meie grupi esimene saavutas enne t\u00e4htaega 1. koha, kuna saavutas k\u00f5ik 4 p\u00e4eva 1. koha. Ta otsustas, et tal on huvitavam viiendal p\u00e4eval eliidis joosta. Noh, see t\u00f6\u00f6tas minu kasuks, on suurem v\u00f5imalus saada 1. koht ja l\u00f5puks saada 1000 punkti. Sprint kujunes \u00fcsna \u201cmetsaseks\u201d. Linnakvartaleid polnud. K\u00f5igepealt l\u00e4bi metsa ja p\u00f5ldude, siis l\u00e4bi botaanikaaia tiheda v\u00f5sa. Kuskil v\u00f5tsin veidi hoogu maha, sain 2. koha, 7 sekundit 1. kohalt maas. See andis mulle 995 punkti ja lootust j\u00f5uda esikolmikusse.<\/p>\n Autasustamistseremooniale mind aga ei kutsutud. Hiljem ilmusid tulemused internetti ja \u00fcllatusega avastasin, et mind pole \u00fcldse nimekirjas. V\u00f5tsin korraldajatega \u00fchendust ja enn\u00e4e imet, parandatud protokollides j\u00e4in l\u00f5puks 3. kohale. Hurraa, t\u00f5de on v\u00f5itnud \ud83d\ude42 Muidugi ei saanud ma 3. koha auhinda, aga ma t\u00f5esti ei hoolinud nii v\u00e4ga.<\/p>\n Sprindilt koju s\u00f5ites tegime \u00fches kohas peatuse, et n\u00e4ha madusid ja l\u00f5visid. Nad k\u00fcsisid meilt v\u00e4he raha, kuid midagi erilist n\u00e4ha polnud. Madusid peetakse \u00fcsna kummalistes tingimustes, k\u00f5ik on kuidagi kehv. Meie ees traataia taga murul lamasid 4 l\u00f5vi ja mees r\u00e4\u00e4kis ja r\u00e4\u00e4kis neist tund aega. \u00dcldiselt oli see veniv, t\u00fc\u00fctu, isegi pisut “igav”. Koju j\u00f5udsime juba kella viieks, puhkasime ja s\u00f5ime taas maitsvat \u00f5htus\u00f6\u00f6ki.<\/p>\nngg_shortcode_5_placeholder\n Tee parki oli pikk, s\u00f5it kestis umbes 5 tundi. Lahkusime hommikul kell 10 ja s\u00f5itsime m\u00e4gede poole. M\u00e4gedes l\u00e4bisime v\u00e4ga ilusa kuru, nii et t\u00f5usu peaaegu polnud.<\/p>\n J\u00f5udsime parki, saime bangalo v\u00f5tmed, laadisime kohvrid maha ja s\u00f5itsime autoga 45 km pikkusele ringteele kohalikke elanikke vaatama. Alguses j\u00e4i keegi sagedamini silma, l\u00f5pupoole – v\u00e4hem. Oli ikka p\u00e4ris palav, v\u00f5ib-olla m\u00f5nel teisel ajal oleks loomad aktiivsemad olnud. Aga me n\u00e4gime ka palju. J\u00e4id silma sebrad, suured jaanalinnud ja m\u00f5ned hiigelsuured antiloobid ja ilusad kitsed musta, valge ja pruuni v\u00e4rviga. Uudishimulik rebane jooksis \u00fcle tee ja piilus t\u00fckk aega p\u00f5\u00f5sastest v\u00e4lja meid uurides. Marsruudi kaugemas otsas haarasime ka teejupi, kus said s\u00f5ita vaid maastikud\u017eiibid. Meil \u00f5nnestus seal ka m\u00f5nda looma n\u00e4ha. \u00dcldiselt n\u00e4gime loomi piisavalt ja j\u00e4ime rahule.<\/p>\n \u00d5htul s\u00f5ime kohalikus restoranis, toit polnud halb, hinnad olid \u00fcsna m\u00f5istlikud.<\/p>\nngg_shortcode_6_placeholder\n T\u00e4na oli plaan pikalt s\u00f5ita Agulasse, taas ookeani kaldale. Rahvuspargist lahkudes otsustasime teha tiiru, et loomi n\u00e4ha, aga peale sebra ja paari jaanalinnu me \u00fchtegi ei n\u00e4inud. J\u00e4lle \u00fcletasime m\u00e4gesid, temperatuur t\u00f5usis hommikuselt 30 kraadilt p\u00e4rastl\u00f5unal 42 kraadini, aga ookeani \u00e4\u00e4rde j\u00f5udes langes j\u00e4lle mugavaks 26. Ka Agulase bangalod osutusid v\u00e4ga ilusas kohas olema ja n\u00e4gid ise v\u00e4ga kenad v\u00e4lja. Ookeanivaade, rohelus \u00fcmberringi. L\u00e4ksime jooksma ja k\u00f5igile meeldis m\u00f5nus trenn m\u00f6\u00f6da liivateed. \u00d5htu l\u00f5ppes kerge \u00f5htus\u00f6\u00f6giga, imetledes p\u00e4ikeseloojangut, kui ookean udusse vajus.<\/p>\n Peale hommikus\u00f6\u00f6ki asusime Aafrika mandri l\u00f5unapoolseimat tippu imetlema. Seal ronisime tuletorni ja imetlesime \u00fcmbritsevaid vaateid. Leidsime restorani, s\u00f5ime l\u00f5unat ja jalutasime suurele ilusale liivarannale. Ujumas ei k\u00e4inud – tuul oli liiga tugev ja vesi oli jahe. K\u00e4isime oma bungalosse naastes ujumas, proovisime veidi p\u00e4ikest v\u00f5tta, kuid ookeanilt puhuv jahe tuul ajas meid kiiresti rannast minema. J\u00e4llegi oli meil l\u00f5bus treening ja \u00f5htul k\u00fcpsetasime grillil igasugu maitsvaid asju.<\/p>\nngg_shortcode_7_placeholder\n Pidime Agulosega h\u00fcvasti j\u00e4tma, oli aeg Kaplinna kolida. Meie t\u00e4nane vaatamisv\u00e4\u00e4rsus oli hiiglaslik kaubanduskeskus, jalutasime ringi, valisime kingitusi ja suveniire, l\u00f5unatasime ning l\u00e4ksime seej\u00e4rel hotelli end sisse registreerima. \u00d5htul istusime glamuurses restoranis, t\u00e4histasime Jaana s\u00fcnnip\u00e4eva, s\u00f5ime maitsvat toitu ja ajasime juttu.<\/p>\n Me pole veel Table Mountain-i otsas k\u00e4inud, t\u00e4na on viimane v\u00f5imalus. Ja v\u00e4ljas on j\u00e4lle tuuline, k\u00f6israudtee j\u00e4lle ei t\u00f6\u00f6ta. Noh, me pole nii n\u00f5rgad ju ka \u2013 leidsime, kust rada \u00fcles l\u00e4heb. 2 tundi, 1000 meetri t\u00f5usu, mida k\u00f5rgemale l\u00e4hed, seda ilusam ja ilusam on. Ronisime \u00fcles, k\u00f5ndisime tipus ringi ja pildistasime k\u00f5ike, mida saime. Allaminek v\u00f5ttis isegi kauem aega kui \u00fclesminek. Jalad on juba v\u00e4sinud ja rahnudelt alla h\u00fcppamine polegi nii lihtne \u00fclesanne. Aga k\u00f5ik \u00f5nnestus. Leidsime s\u00f6\u00f6gikoha ja l\u00f5petasime p\u00e4eva kohalikus rannas. P\u00e4ike on soe, aga vesi j\u00e4ine. Veelgi enam, tuul vahetevahel “poleerib” teid peene-peene liivaga. Ja nii see p\u00e4ev l\u00f5ppes.<\/p>\nngg_shortcode_8_placeholder\n Ja t\u00e4na ongi aeg koduteele asuda. Kohvrite pakkimine, lennujaama minek ja pikad lennud Istanbuli ja sealt koju oma kodulinna Tallinnasse.<\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Big5 O-Week v\u00f5istlus, L\u00f5una-Aafrika. Reisim\u00e4rkmed. Sissejuhatus Veeta aastavahetus Aafrikas orienteerumisv\u00f5istlustel oli Igori idee. Ta ei suuda ju kodus istuda, seega kutsub meid igale poole kaasa s\u00f5itma. Meie klubi seltskond k\u00e4is neil v\u00f5istlustel juba t\u00e4pselt...<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1819,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[35,3],"tags":[],"class_list":["post-1817","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-trips","category-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1817"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1817\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1970,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1817\/revisions\/1970"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}29.12 Big5, Day 1, Middle – Moss & Maple<\/h3>\n
30.12 Big5, Day 2, Long – Clarkson<\/h3>\n
31.12 Big5, Day 3, Middle – Fisanthoek<\/h3>\n
01.01<\/h3>\n
02.01 Big5, Day 4, Long<\/h3>\n
\nPeale fini\u0161it peatusime kodus, et end pesta ja n\u00e4ksida. T\u00e4na oli veel aega kuskile mujale minna. Vaatasime veel \u00fchte v\u00e4ikest huntidega \u201cloomaaeda\u201d. Seal n\u00e4gime erinevaid hunte ja muid loomi \u2013 sigu, j\u00e4\u00e4rasid, jaanalinde, k\u00fc\u00fclikuid ja k\u00f5iki muid elukaid. See on l\u00f5bus, huvitav omal moel.<\/p>\n03.01 Big5, Day 5, Sprint, George<\/h3>\n
04.01 Move to Karoo National Park<\/h3>\n
05.01 Move to Aghulas<\/h3>\n
06.01 Aghulas<\/h3>\n
7.01<\/h3>\n
8.01<\/h3>\n
9.01<\/h3>\n