Peale Teist maailmas\u00f5da hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama v\u00f5istkondlike v\u00f5istlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. \u00dchtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni j\u00e4rve karika v\u00f5istlused (juba uute reeglite j\u00e4rgi), millest sai tulevikus traditsioon.<\/p>\n 1959. aastal toimus Rootsis koosolek, kus otsustati orienteerumise rahvusvahelise organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistriv\u00f5istluste l\u00e4biviimine. Kahe aasta parast asutati\u00a0Rahvusvaheline f\u00f6deratsioon<\/strong>\u00a0(IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Tsehhi, Rootsi ja Sveits.<\/p>\n 1962. aastal toimusid Norras\u00a0esimesed Euroopa meistriv\u00f5istlused<\/strong>. Meistriteks said norrakas M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates v\u00f5itsid rootslased ja soomlased.<\/p>\n Teistel meistriv\u00f5istlustel<\/strong>\u00a0(Sveitsis, 1964. a.) v\u00f5itsid sveitslanna M. Tommen ja soomlane E. Kohvakka. Teates v\u00f5itsid meeste seas soomlased ja naistest rootslased.<\/p>\n Kolmas Rahvusvaheline kongress toimus toimus Bulgaarias 1965. aastal. Osa v\u00f5tsid Poola, USA ja Kanada pealtvaatajad. Kongress v\u00f5ttis vastu otsuse l\u00e4bi viia\u00a0esimesed Maailma meistriv\u00f5istlused<\/strong>\u00a01966. aastal Soomes.<\/p>\n V\u00f5istluste arv suurenes aastatega. Traditsiooniks said 8 ja 15 linna v\u00f5istlused, kus osalesid Siber, Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Kasahstan ja Moldaavia. Sellest ajast hakkas orienteerumise harrastajate hulk suurenema. Orienteerumine on vallanud tuhandeid s\u00fcdameid ning iga aasta ikka rohkem populaarsust v\u00f5itnud.<\/p>\n Peale s\u00f5da tuli hakata orienteerumist taastama, sest s\u00f5ja ajal h\u00e4vitati nii huvi orienteerumise vastu kui ka kaardid. Need olid lausa keelatud.<\/p>\n 1959. a. korraldati\u00a0esimesed Eesti meistriv\u00f5istlused<\/strong>\u00a0Nelij\u00e4rvel.<\/p>\n 1964. aastal alustati neljap\u00e4evakude korraldamist, mis levis \u00fcle terve Eesti. Samal aastal tekkisid ka klassid M37 ja N35 (mehed vanemad kui 37 aastat ja naised \u00fcle 35 aasta). Praegusel ajal on veteranide klassid 35-70, nii v\u00f5ib tegeleda orienteerumisega pika aja jooksul. Samuti on n\u00fc\u00fcd olemas juunioride klassid. 1997. a. 4EST-il oli vanuseklasse tervelt 51.<\/p>\n Suvine orienteerumine omab Eestis k\u00f5ige pikemat ajalugu. Eesti meistriv\u00f5istlusi korraldatakse alates 1959. aastast. \u00d6ine orienteerumine tekkis aastatel 1960-1962. \u00d6ised meistriv\u00f5istlused toimusid esmakordselt 1963. a. Aastatel 1963-1979 toimusid Eesti meistriv\u00f5istlused “valikus”. Teatud aja jooksul pidi leidma maksimaalse arvu kontrollpunkte. 1983. a. meistriv\u00f5istlused “valikus” muutusid – oli vaja leida teatud arv enda valituid punkte. 1963. a. hakati korraldama Eesti meistriv\u00f5istlused – maratone. Alguses osalesid ainult mehed ning alates 1978. a. ka naised. Esimesteks teatev\u00f5istluseks sai “J\u00fcri\u00f6\u00f6 jooks”. 1960. a. Keilas startis 37 v\u00f5istkonda igas 5 inimest. 1963. a. hakati korraldama Eesti meistriv\u00f5istlusi teates.<\/p>\n<\/div>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mis on orienteerumine | Kuidas proovida | Orienteerumise ajalugu |\u00a0Kompass |\u00a0Kontrollpunkt |\u00a0Tingm\u00e4rgid\u00a0|\u00a0Kaart\u00a0|\u00a0Rajad orienteerumisel\u00a0|\u00a0Teevalik\u00a0|\u00a0Legend Paljusid orienteerujaid huvitab orienteerumise arengu ajalugu. Ametlikikuks orienteerumise kodumaaks\u00a0peetakse\u00a0Norrat, kus 1897.a. korraldas spordi\u00fching “Turnf\u00f6rning”\u00a0esimese v\u00f5istluse. Teistes riikides v\u00f5istluste ettev\u00f5tmised eba\u00f5nnestusid. Ka...<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"class_list":["post-170","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=170"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/170\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-content\/uploads\/sites\/15\/2020\/03\/nor.gif\")
Ametlikikuks orienteerumise kodumaaks<\/strong>\u00a0peetakse\u00a0Norrat<\/strong>, kus 1897.a. korraldas spordi\u00fching “Turnf\u00f6rning”\u00a0esimese v\u00f5istluse<\/strong>. Teistes riikides v\u00f5istluste ettev\u00f5tmised eba\u00f5nnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii v\u00f5tsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-content\/uploads\/sites\/15\/2020\/03\/fin.gif\")
Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud v\u00f5istlused<\/strong>\u00a0toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-content\/uploads\/sites\/15\/2020\/03\/swed.gif\")
1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ – Orienteerumis Liit. Sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30. l\u00f5pus, aga peale Teist maailmas\u00f5da tekkisid nendes riikides f\u00f6deratsioonid.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.srd.ee\/srdsk\/wp-content\/uploads\/sites\/15\/2020\/03\/rus.gif\")
Viiek\u00fcmnendate l\u00f5pus hakkas orienteerumine j\u00f5udma ka Balti riikidesse, Moskvasse ja Leningradi. L\u00e4tis ja Eestis asutati sportliku orienteerumise F\u00f6deratsioon 1961. aastal Tartus. 1963. aastal korraldati esimesed turistlikud v\u00f5istlused. Seal sai kokku 29 v\u00f5istkonda. Osalesid ka Moskva ja Leningradi v\u00f5istkonnad. V\u00f5istlused kestsid 2 p\u00e4eva. V\u00f5istkonnad olid v\u00e4ga ebav\u00f5rdsed ja enamuse auhindu viisid endaga kaasa Balti sportlased.<\/p>\n
Sportliku orienteerumise s\u00fcnnip\u00e4evaks peetakse Eestis<\/strong>\u00a019. juulit 1926. aastat, kui Kaitseliit korraldas esimesed v\u00f5istlused Pirital. See oli siis uus spordiala. Stardis ei tahtnud keegi raisata aega kaardi vaatamiseks. Hoolimatult vaadanud eksisid paljud \u00e4ra. See kes raiskas paar minutit kaardi vaatamiseks tegi p\u00e4rast selle aja mitmekordselt tasa. Kuna v\u00f5istlus toimus Tallinnas v\u00f5is karta, et esikohad l\u00e4hevad kohalikele, kuid paraku see nii polnud. Kuue sees oli k\u00fcll inimesi Tartust, aga mitte \u00fchtegi Tallinnast.<\/p>\n