Orienteerumise ajalugu

man

Paljusid orienteerujaid huvitab orienteerumise arengu ajalugu.

Norway Ametlikikuks orienteerumise kodumaaks peetakse Norrat, kus 1897.a. korraldas spordiühing "Turnförning" esimese võistluse. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale.

Finland Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks.

 

 

Sweden 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumis Liit. Sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30. lõpus, aga peale Teist maailmasõda tekkisid nendes riikides föderatsioonid.

Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlike võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused (juba uute reeglite järgi), millest sai tulevikus traditsioon.

1959. aastal toimus Rootsis koosolek, kus otsustati orienteerumise rahvusvahelise organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistrivõistluste läbiviimine. Kahe aasta parast asutati Rahvusvaheline föderatsioon (IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Tsehhi, Rootsi ja Sveits.

1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused. Meistriteks said norrakas M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates võitsid rootslased ja soomlased.

Teistel meistrivõistlustel (Sveitsis, 1964. a.) võitsid sveitslanna M. Tommen ja soomlane E. Kohvakka. Teates võitsid meeste seas soomlased ja naistest rootslased.

Kolmas Rahvusvaheline kongress toimus toimus Bulgaarias 1965. aastal. Osa võtsid Poola, USA ja Kanada pealtvaatajad. Kongress võttis vastu otsuse läbi viia esimesed Maailma meistrivõistlused 1966. aastal Soomes.

Russia Viiekümnendate lõpus hakkas orienteerumine jõudma ka Balti riikidesse, Moskvasse ja Leningradi. Lätis ja Eestis asutati sportliku orienteerumise Föderatsioon 1961. aastal Tartus. 1963. aastal korraldati esimesed turistlikud võistlused. Seal sai kokku 29 võistkonda. Osalesid ka Moskva ja Leningradi võistkonnad. Võistlused kestsid 2 päeva. Võistkonnad olid väga ebavõrdsed ja enamuse auhindu viisid endaga kaasa Balti sportlased.

Võistluste arv suurenes aastatega. Traditsiooniks said 8 ja 15 linna võistlused, kus osalesid Siber, Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Kasahstan ja Moldaavia. Sellest ajast hakkas orienteerumise harrastajate hulk suurenema. Orienteerumine on vallanud tuhandeid südameid ning iga aasta ikka rohkem populaarsust võitnud.

Estonia Sportliku orienteerumise sünnipäevaks peetakse Eestis 19. juulit 1926. aastat, kui Kaitseliit korraldas esimesed võistlused Pirital. See oli siis uus spordiala. Stardis ei tahtnud keegi raisata aega kaardi vaatamiseks. Hoolimatult vaadanud eksisid paljud ära. See kes raiskas paar minutit kaardi vaatamiseks tegi pärast selle aja mitmekordselt tasa. Kuna võistlus toimus Tallinnas võis karta, et esikohad lähevad kohalikele, kuid paraku see nii polnud. Kuue sees oli küll inimesi Tartust, aga mitte ühtegi Tallinnast.

Peale sõda tuli hakata orienteerumist taastama, sest sõja ajal hävitati nii huvi orienteerumise vastu kui ka kaardid. Need olid lausa keelatud.

1959. a. korraldati esimesed Eesti meistrivõistlused Nelijärvel.

1964. aastal alustati neljapäevakude korraldamist, mis levis üle terve Eesti. Samal aastal tekkisid ka klassid M37 ja N35 (mehed vanemad kui 37 aastat ja naised üle 35 aasta). Praegusel ajal on veteranide klassid 35-70, nii võib tegeleda orienteerumisega pika aja jooksul. Samuti on nüüd olemas juunioride klassid. 1997. a. 4EST-il oli vanuseklasse tervelt 51.

Suvine orienteerumine omab Eestis kõige pikemat ajalugu. Eesti meistrivõistlusi korraldatakse alates 1959. aastast. Öine orienteerumine tekkis aastatel 1960-1962. Öised meistrivõistlused toimusid esmakordselt 1963. a. Aastatel 1963-1979 toimusid Eesti meistrivõistlused "valikus". Teatud aja jooksul pidi leidma maksimaalse arvu kontrollpunkte. 1983. a. meistrivõistlused "valikus" muutusid - oli vaja leida teatud arv enda valituid punkte. 1963. a. hakati korraldama Eesti meistrivõistlused - maratone. Alguses osalesid ainult mehed ning alates 1978. a. ka naised. Esimesteks teatevõistluseks sai "Jüriöö jooks". 1960. a. Keilas startis 37 võistkonda igas 5 inimest. 1963. a. hakati korraldama Eesti meistrivõistlusi teates.